laupäev, 19. jaanuar, Belgrano, Buenos Aires
Laupäeva lõunal alustame tagasiteed Punta del Estest Buenos Airesesse. Jõuame õhtuks kohale ja laupäeva õhtu on loomulikult klubisse minemise aeg. Sedapuhku tahame ära proovida ühe kohaliku salsaklubi. Jaago soovitab Azucar`it, mis asub Belgrano Linnaosas, tema kodu lähedal. Seal pidada enne pidu olema ka tasuta salsatund. Hea võimalus kohalikega tutvust sobitada.
Lähemegi kella 11ks kohale, sissepääs maksab 15 ARS (ca 50eek). Tund on lõbus, samas ruumis tehakse korraga nii algajate kui edasijõudnute tundi, õpetajateks (nagu ikka salsatundides) joviaalsed kuubakad. Tantsitakse loomulikult kuuba stiilis ja astutakse kuuba stiilile omaselt vahepeal 1 peal ning vahepeal 3 peal. Ma polegi suutnud aru saada, millal tuleks ühtpidi ja millal teistpidi teha. Hiljem klubis paremaid tantsijaid jälgides on näha, et pigem ikka tantsitakse rohkem kolme peal. Tunnis õpime sedapuhku setenta nuevo´t ja setenta complicado´t. Kolm gringot Eestist on siinses salsaklubis suht haruldane, ja kuubalasest õpetaja pöörab meile päris palju tähelepanu, vahel kergelt tögades, ja vahel komplimente tehes.
Tunni lõpp läheb sujuvalt üle Rueda de Casino´ks ja see omakorda rahvarikkaks salsapeoks. Pidu toimub korraga kahes ruumis ja rahvast on palju. Meile astuvad juurde kolm kohalikku tüdrukut, kes osalesid ka peo eelses tantsutunnis ja nendega tantsimegi pea terve õhtu. Kuubakad teevad kella 3 paiku laheda salsa-reggaetoni show. Kella 5-6 paiku kui pidu hakkab ära vajuma, kutsuvad tüdrukud meid hommikusöögile medialunas´eid (hisp.: poolkuu) – croissant´e sööma.
Seal tehakse meile ka “casteshshano porteño” ehk Buenos Airese hispaana aktsendi välkkursus. Nipp seisneb selles, et tuleb kõik “ll” ja “y” häälikud (ja sekka mõned “s”-d ka) hääldada võimalikult susisevalt ja pikalt “šš”. Näiteks lause:
“Sööme hommikusöögiks ühe omleti kanalihaga ja ilma sibulata.”
Kirjakeel: “Vamos a desayunar una tortilla de pollo sin cebolla.”
Muu ladina ameerika hääldus: “Vamos a desajunar una tortijja de pojjo sin sebojja.”
Buenos Airese hääldus: “Vamos a dešaššunar una tortišša de poššo sin šebošša.”
Järgmisel pärastlõunal läheme koos porteñadega Jardin Japones parki jalutama ning joome tähetorni lähedal pargis murul mate´t. Mate on kolumbuse-eelsetest aegadest pärinev kange tee-jook, mis on terves Lõuna-Ameerika lõunaosas (Tšiili, Argentiina, Uruguai, Brasiilia) väga populaarne jook, mis on kohustluslikult kaasas igal vabaõhu üritusel. Paljudel on kohe spetsiaalne mate piknikukomplekt, kus on mitu mate kruusi ja suur kuumavee termos kenasti rihma otsas kantav. Linnavahel jalutades tulevad paljud vastu metallkõrrest mate´t luristades, kuumavee termos kaenla all.
Seltskonnas mate joomisel on oma rituaal.
Mate jagamise võtab seltskonnas üks enda peale. Kõigepealt pannakse mate kruusi ca 3/4 ulatuses täis yerba mate’t (ehk mate teepuru), kaetakse käega kruus, ning raputatakse tugevalt. Selle tulemusel eraldub teepurust tolm ja jääb käe külge – ei ummista kõrt. Seejärel pannakse kruusi bombilla, ehk metallkõrs, mida joomisel kasutatakse. Bombilla paigutatakse kenasti õige nurga all ja nii, et ots põhja ulatuks. Seejärel on kord kuuma vee käes. Vesi ei tohi olla keedetud, vaid kuumutatud kuni 75 kraadini, liialt kuum vesi võtab mate’t liiga kiiresti maitse. vet kallatakse üldiselt ainult bombilla poolsesse otsa, et ka hiljem saaks (teisele poole kallates) piisavalt kanget matet teha. Esimene kruusitäis matet on “para tontos”, ehk rumalatele – selle joob mate jagaja ise ära. Kruus liigub kellaosuti vastassuunas ja igaüks peab kruusi alati tühjaks jooma, ennem kui kruusi ringi algusesse tagasi saadab. Kui teerootsud juba peale kerkima hakkavad, on aeg mate puru välja vahetada. Yerba matet müüakse erinevate maitsetega, nt apelsini või greibimaitseline. Soovi korral võib lisada suhkrut või mett.
Toon kindlasti ka ühe kruusi koos metallkõrre (ehk bombilla) ja yerba mate´ga Eestisse kaasa.
Vaata Buenos Airese pilte siit: http://www.flickr.com/photos/rauno/sets/72157603715313300/
