Õega msn’s chattides kasutas ta toredat (ja minujaoks täiesti uut) tegusõna “lobama“, mis on lihtsalt geniaalne.
ÕS annab vasteks lobisema, loba ajama.
Seega tegemist on olemasoleva sõnaga, mis aga (vähemalt minu tutvusringkonnas) kasutust leidnud ei ole. Seega kasutan esimese õigust ja kavatsen selle tegusõna igatahes sujuvalt kasutusse võtta, märkimaks sõnumivahetusprogrammides “sõnumineerimist”, “vestlemist” või “chattimist”!
Seega: ei mingit chattimist (rõve anglikanism, go away!) enam, edaspidi lobame!
Kuigi esialgu sai planeeritud kokku 4 sukeldumist, pakub Asser teise sukeldumispäeva õhtul söögilauas välja ka homme veel sukelduma minna. Mina olen rõõmuga nõus. Liisi, kelle maski harjutused hästi välja ei tulnud, otsustab osaleda ainult esimesel ja Rony jätab seekord vahele. More
Pärast õhtusööki istume autosse ja sõidame Sharmist välja, Sinai poolsaare idaküljel asuvasse Dahabi, et seal homme ka kaks sukeldumist teha. Õige ruttu ongi Sharmi tuled selja taha jäetud ja kihutame pimeduses mööda liivaluidete ja liivakivikaljude vahel vonklevat teed Dahabi poole. Kusagil kaugemal, teispool tumedat veepiiri mustavad Saudi Araabia kivised mäed.
Arvasin varem, et olen kõrbes käinud – Lõuna-Aafrikas ning ka Dominikaanis sai üsna kuivades paikades seigeldud – ent nüüd nägin päris kõrbe ära. Kõrbe, kus peale liiva tõesti midagi ei ole. Null taime, null looma. Sõna otseses mõttes Igav liiv ja tühi väli…
Pärast internetikohvikust lahkumist, tulebki kõne Liisilt, et ta sõbra Rony nõbu Amr korjab mind Mövenpicki hotelli juurest peale. Nüüd siis ainult vaja see üles leida. Küsin netipunkti tegelaselt teed ja hakkan astuma. Leian Amri üles ning peagi olengi Sharks Bay nimelises kohas oma rannabangalo ees. Ajan veel Amri ja ta sõbraga natuke juttu, aga olen väsinud ja ütlen aitäh ja nägemist ning otsustan pikali visata. Bangalo on seestpoolt kenam kui väljastpoolt. Magan ennem kui pea patja puutub…
Laekun pärast suht väsitavat 2-tunnist ootamist, 5-tunnist lendu ja pooletunnist passijärjekorras seismist Sharmi. Lennujaamast välja astudes kohtan toredaid Eesti Toptoursi näitsikuid, kes kuuldes, et mul kuurortipaketti pole, annavad mulle sooja soovituse taksoga kesklinna sõita. Hind pidada olema 20-25 poundi. Suhtlen Liisiga, ja ta ütleb, et minna tuleb Naama Bay’sse.
Esimene taksojuht, kellele lähenen, tulistab kohe välja oma esimese hinna – 250 (ca 570eek). Mina – kauplemiskultuuriga tuttavana ja Araabiariikide reisilugusid kuulnuna - ütlen omapoolse hinna – 20 (45eek). Nii me siis seal kaupleme. Tema langetab hinda 50 kaupa, mina tõstan 1 kaupa. Minu hind tõuseb 25 poundini, tema oma langeb 100 poundini. Aga kaubale siiski ei saa. Mu 25 poundise hinna peale krimpsutavad kõik sohvrid ükshaaval nägu. Esimene asi, mida mu hinna peale tehakse, on täpsustamine – english pounds? Ma omakorda täpsustan kärmelt, et no, egyptian. Loogiline, nad on harjunud korjama 250 poundi euroopa turistilt, kellel pole kombeks kaubelda hinna yle. Aga 2ra nad ka ei l2he, tiirlevad edasi. Tunnetan, et nende suhtumisse tekib kerge respekti varjund – n2e, leidub ka kahvan2gusid kes kaubelda oskavad…
L6puks, et mitte pikalt lennujaamas passida, lasen pisut l6dvemaks ja saan yhe Ahmedi 50 eest mind 2ra viskama. S6idu ajal vana pinnib veel hinda juurde – 50 for the ride, but a big tip for the driver, right? Ma ei j2ta oma ja ytlen, et 35 s6idu eest ja 15 on tip.
Ahmed kysib veel, kust ma tulen. Eestlaste kohta teab r22kida, et eriti inglise keelt ei osata. Kysib veel yle, et kas ma olen moslem. Vastan diplomaatiliselt, et ma ei ole religioosne. J22b vastusega rahule. Igatahes, kohale ma eluga j6uan.
88maja mul hetkel teada ei ole. Liisi ja ta s6ber on Kairo poolt teel Sharmi, ja j22n nendega samasse hotelli, Liisi ka hetkel ei tea hotelli nime, aga kyll selgub. Arvan, et ei selgu siiski ennem kui nad siia kohale j6avad. See t2hendab mulle suure t6en2osusega nii umbes 4-5 tunnist passimist. Tuttav v2rk.
Astun aja parajaks tegemiseks sisse internetipunkti ning toksin sisse selle teksti. Internet on tattaeglane, pooled lehed ei t88ta ja tund maksab 10 poundi. K6rvalarvuti taga teeb kohalik suitsu ja m2ngib miskit real-time strateegiam2ngu. Teisel pool r22gib tytarlaps k6va h22lega yle messengeri vene keeles oma poisiga.
Internetipunkt toimib samaaegselt meeste aluspesu, mobiililaadijate, islamialase kirjanduse poena. Raamatute pealkirjad on: “See ongi islam”, “Islam ja inimkonna vajadus selle j2rele”, “Miks prohvet Muhamed v6ttis rohkem kui yhe naise”. K6ik kes sisse astuvad, ytlevad Salam Aleikum. Panen selle k6rvataha ja proovin ka j2rgi.
Ilm on m6nusalt jahe. Eemalt on kuulda araabiakeelset laulujoru ja liikluse myra. Tere tulemast Egiptusesse.
