Asukoht: Internetikohvik Guayaquilis, (Ekuador)
Guayaquili lennuki peale minemise sabas seistes tundub, et lennuk on kummist. Járjekord on lóputu. Enamasti pered ja silma járgi hinnates enamik peredega Ekuadorlased, kes euroopas puhkamas káinud. Valgeid on móni yksik. Lisaks veel kolm ameerika pensionári, kes olles terve járjekorra káratsevaid Ekuadori lapsi ára kannatanud, saavad lennu teenindajalt teada, et vabandage, te seisite vales járjekorras, Miami lennu járjekord on kórval váravas. :-)
Ja ameeriklased pole ainsad, kes Miami asemel pyyavad Ekuadori lennata. Loen ca 10 seltskonda kes seisavad 200pealise járjekorra ára, viitsimata kordagi pilku váravas olevale ekraanile tósta ja lugeda, et see lend ei láhe Miamisse. Móned jóuavad isegi váravast lábi ja bussi, kui teenindaja oma eksimust márkab ja nad bussist uuesti válja tirib ja teise járjekorda saadab. Mótlen endamisi, et kyllap on neidki, kes kóigest hoolimata 12h hiljem lennukist váljudes suuremat sorti yllatuse osaliseks langevad… :-)
Ise asun járjekorda alles siis kui járjekorda enam polegi, ehk siis yhena viimastest. Móttetu tunglemine, koht ju sellest ei sóltu. Lend váljub 1,5h hilinemisega.
Vahepeatus ei olnudki Santa Martas, vaid Santa Cruzis, ehk Tenerifel, kus láhevad maha viimased valged náod. Jááme ainult mina ja yks seljakotiránduri olemisega skandinaavianeiu. Tundub, et Ekuador just kóige populaarsem reisisihtkoht eurooplaste hulgas pole. Járgneb veel lóputu arv lennutunde (milledest umbes poole maha magan ja teise poole ees istuvat jónglast lóbustan / naabriga juttu ajan). Lendurid teevad pika lennuga tagasi ca 1h hilinemisest, niiet sihtpunkti jóuame peaaegu óigeaegselt. Passikontroll laabub ladusalt.
Vòidetud 1h tundi teeme aga kuhjaga tagasi pagasit kátte saades. Tundub, et kogu seltskond on reisile kogu oma maise vara kaasa vótnud – igal perekonnal ón ca 10+ hiigelsuurt kohvrit kaasas, mida siis suure kára saatel pagasilindilt rabatakse ja omavahel jaotatakse. Pagasilint lylitatakse selle 1,5h jooksul váhemalt 3 korda válja, sest see lihtsalt ummistub kohvritest. Kuigi toll esimesi lábipáásenuid kontrollib, saadakse selle ettevótmise vòimatusest peagi aru ja lastakse rahvas lihtsalt lábi. Oma seljakoti kátte saanuna ronin yle kohvrimáe ja játan rahvamassi omavahel jagelema.
Lennujaamast váljas leiame Meeliga ruttu yksteist (ta on pikakasvuline blond neiu ja paistab pisikeste tómmude ekuadorlaste hulgast kergesti válja) ja sóidame taksoga (kollane Ziguli - 1,5USD) tema juurde. Ekuadoris muide kehtib ametliku rahana USA Dollar.
Ajame veel juttu, sóóme Saare juustu, mis ta ema mulle kaasa andis ja láheme peagi magama. Pikk nádal ees, pòhieesmárgiga anda sisse taotlus Kolumbia viisa saamiseks.





juuli 18, 2006 @ 21:34:42
Hola Raulsito ;)… aunque no entiendo un carajo ;) de lo que estas escribiendo…HAHAHA… espero que Ecuador y mi ciudad Guayaquil hayan dejado recuerdos memorables… espero yo tambien algun dia poder conocer tu pais…
Regresa cuando quieras… ;)
Muchos besos
Daniela