Hispaania keel on maailma tähtsuselt kolmas keel, hiina ja inglise keele järel. Emakeelena räägib seda keelt 400 miljonit inimest, enamik neist Ladina Ameerikas. Lõuna Ameerika mandriosa riikidest ei räägi hispaania keelt ainult Brasiilia (portugali) ja mõned pisiriigid (prantsuse, inglise) mandri põhjaosas.
Mu Dominikaani vabariiki tulemise üks olulisemaid eesmärke ongi hispaana keel vähemalt suhtlustasandil selgeks saada. Palusin kohe praktika alguses kohalikul AIESECil mulle otsida korralik (ja taskukohane!) keelekursus, kus saaksin grammatika põhja alla. Seda, kuidas praktikale registreerumine käis, kirjutasin teises loos. Erineva tasemega “hispaana keel välismaalastele ” kursuseid käib samaaegselt 4-5. Mina loomulikult liitusin algtaseme kursusega. Olin selleks ajaks siin olnud juba kuu aega, ja mõnest asjast sain pisut juba aru. Vähemalt suutsin eristada kõnest sõnu, mis on keele õppimisel esimene oluline samm. Kui sõnu ei erista, on jutt mingi segane sõnamulin. Kui juba eristad, tunned üksikud sõnad ära ja tihti on võimalik tundmatute sõnade tähendus tuletada kontekstist (või siis kasutada sõnastikku).Keeleõppe algfaasis jäävad niiviisi tuletatud sõnad ka häsit meelde, hiljem, juba mitme kuu möödudes, ei viitsi üksikute uute sõnade jutus aktiivsele kasutamisel nii palju tähelepanu pöörata.
Hispaania keele õpe käib päris intensiivselt, tunnid on 4 korda nädalas, 2 tundi korraga. Esimese taseme kursus on käinud juba 2 kuud ja hakkab lõppema. Grupis on (vt pildil vasakult) Stephen (USA), Marina (Bulgaaria/USA), Noë (Haiiti), õpetaja Martha, JC (Filipiinid), Lina (USA), Barbara ja Johanna (mõlemad Island) ja Yves (Prantsusmaa). Pildit puudub Marie (Pransusmaa). Hiljem liitub meie grupiga veel Kim (Lõuna Korea). Tunnid on tänu õpetaja Martha’le päris lõbusad, tädi lõkerdab kõval häälel naerda ja kepsutab aeg-ajalt ka klassi ees tantsu lüüa. Kuigi tegemist on hispaania keele tunniga algajatele, on klassis lubatud rääkida ainult hispaania keeles. Osad õpilased protseteerivad, ülejäänud võtavad asja kui huvitavat väljakutset. Ja õigesti teevad – keele saab selgeks ainult praktiseerides.




