Santo Domingo, esmaspäev 25. august 2003
…põhja merengerütme mängiva raadio oma näguripäevi näinud sõiduautos, kargab välja ja paigaldab pakkekummiga sõiduki katusele taksoplafooni. Hetkega on autost saanud concho – ehk maakeeli ühistakso. Taksojuht hakkab kätega vehkides üle muusika täiest kõrist “Arríba! Arríba!” karjudes ümber auto käima ja auto katusele põrutama, niiet vaene romu on iga hetk koost vajumas. Hetke pärast ongi autos neli reisijat läheb sõiduks. Sõidu ajal conchojuht kasutab piduri asemel pasunat. Võibolla sellpärast, et concho on piisavalt suur ja romu, et tal sellest kahju pole aga võibolla ka sellepärast, et pidurid juba ammu ei tööta.
Mina ja mu teejuht seisame tee ääres ja toksime näpuga asfaldi poole, see on märk conchojuhile peatumiseks. Ma vaatan, et concho on juba täis, aga mu teejuht on juba ennast tahaistmele kolme musta mehe kõrvale pressinud ja 
mul ei jää muud üle kui kaassõitja istmel koomale tõmbavale ja kutsuvalt naeratavale matsakale neegritädile praktiliselt sülle istuda. Tuleb välja, et juhi kõrval kaassõitja istmel ongi vaikimisi kaks istekohta.
Ennist mainitud transpordi reegel kehtib ka motoconchos‘tele (kergemat sorti mootorattataksod või rollerid). Harv pole juhus, kui terve pere – isa, ema ja ca 6 aastane laps on kenasti meie mõistes “sääreväristajale” juhi selja taha istuma sätitud ning kimavad 80nega ja ilma kiivriteta linna vahel ringi.
—
Mu teejuhiks on Maximo, tõmmu, laia naeratusega kõhn noormees, kes räägib inglise keelt umbes sama palju kui mina hispaaniat. Niiet kumbki muliseb oma keelt ning teine noogutab lollakalt naeratades vastu. Väga sisukas konversatsioon. Maximo räägib üldiselt dominikaanlase kohta väga puhtalt ja sõnalõppe allaneelamata ning oma üllatuseks hakkan mõne aja pärast pisut jutust juba aru saama. Maximo õpetab mulle, et concho peatamiseks tuleb juhile öelda “Dónde pueda, chofer” ning lisab kavala muigega lõppu veel “coño“. Ma siiski jätan siiski viimase juhile ütlemata ja saamegi sõiduki pidama.
Maximo on ühe siinse euroopa tüdruku poiss. Üldse on Euroopa tüdrukutega siin selline lugu, et kõikidel on kohalikud poisid, kõik moreno’d. Moreno/morena on meie mõistes mulatt, selline pooltõmmu, nii neegri kui ladina tunnustega isik. Negrita’d on täiesti mustad. Morena’sid on üldiselt rohkem, nii 60%ringis, negrita’sid on nii 25%. Ülejäänud 15% on puhtad latina’d või gringa’d (valged).
Kõik seni kohatud ca 10 eurooplast/ameeriklast mulisevad ülihästi hispaania keelt! Mina olen seltskonnas praktiliselt ainus kes veel keelest eriti aru ei saa. Ühe euroopa tüdruku tõmmunahaline poiss-sõber pakub mulle lahkesti keelealast nõu – tuleb ruttu mulle üks morena’st tüdruk leida, see pidi keeleoskuse omandamisele väga hästi mõjuma. :-)
Täna on mu esimene tööpäev. Hommikul kohtun oma uue ülemuse – Jörgiga. Jörg on endine AIESECi praktikant saksast, kes pärast praktika lõppu otsustas siia jääda. Nüüd on tal juba pere kasvamas ja sellel laupäeval on tal pulmad. Jörg on väga asjalik mees ja on firmas töötatud kahe aasta jooksul väga palju korda saatnud.
Jörg tutvustab mind firmas kolleegidele ja ka firmadegrupi omanikule ja ärieliidi esindajale härra de Hostosele, kes räägib minuga vabalt inglise ja saksa keeles ning teab päris palju Eestist ja meie ajaloost. Tööpäev jätkub töiselt.
Õhtul pärast töölt naasmist käime poes süüa ostmas ja läheme Asia juurde filmi vaatama. Vaatan üle ka korteri, kus mul on võimalus kuu aja pärast elama hakata. Eks näis, kuidas asjalood kuu aja pärast on. Praegu on tunne, et jääks siiski MC korterisse.
Mõned pildid on veel näha siin.
