Cabarete, laupäev 23. august 2003
…ei tõuse loomulikult keegi õigeks ajaks üles, ja magame Cabarete bussi maha. Lõpuks saame Carolina, James (mõlemad DR MCst), Andres (Kolumbia CEED MCs), Til (sakslane, ta vend abiellub siin Carolina õega) ja mina ühele bussile ja sõidame 4 tundi Cabarete’sse.
Cabarete on tuntud rannakuurort ja pidutsemiskoht DR põhjarannikul, asub Sosua nimelise linna lähedal. Siin asub väidetavalt üks maailma parimatest purilauaga sõitmise lahtedest. Bussiga sinna sõites läbime veel tuntumatest linnadest Santiago ja Puerto Plata. Sosuas ronime bussist maha ja peatame kinni ühe Publíco, et Cabarete’sse sõita. Publíco on tavaliselt oma aja ära elanud mikrobuss. Bussis on bussijuht ja “korraldaja”, kelle ülesandeks on juhile märku anda kui vaja seisma jääda või liikuma hakata, rahvast peale mahutada ja raha vastu võtta. “Korraldaja” taset näitab see, mitu inimest on ta võimeline bussi ära mahutama – üldiselt kõikide transpordivahendite kohta kehtib reegel: “Ükskõik kui täis ka sõiduk poleks, on seal ikka ruumi vähemalt veel ühele.” Transpordivahend on üldiselt suvaline sõiduk mis (veel kuidagi) liigub – see et autol puuduvad näiteks mõlemad esitiivad, pole probleem, tuledest ja muudest kosmeetilistest puudustest rääkimata.
Pildil on Til’ist vasakul näha “korraldaja” ja tagapool meie. See minibuss oli suhteliselt tühi, kõigest 21 reisijat pluss bussijuht ja korraldaja. Cabarete’st tagasi tulles õnnestub meil sõita 27kesi minibussis, mis on mõeldud 15 reisijale… Uks jäetakse lihtsalt lahti ja osa rahvast kõõlub sõidu ajal bussi küljes.
Terve päev on vihmane ja randa me laupäeval ei jõuagi. Käime Sandros’ restoranis lõunat söömas. Siin, samuti kui Malaisiaski pakutakse värsket mahla ja avastan, enda jaoks ülimaitsva metskirsi ehk Cereza mahla purustatud jääga… Mmmmm… Toidud olid muidu keskpärased, sööme mingit kuiva suitsutatud kanakintsu ja riisi koos ubadega. Arve on mingi 90 pesot, mis meie rahas teeb umbes 36 krooni. Kohal on ka Daniel ja Carlos MCst ja koos Caro, Jamesi ja Andresega kasutavad vihmase päeva pärastlõuna ära ühe oma maratonkoosoleku jaoks. Mina ja Til saame päeva vabaks ja ma poen põhku, et oma aklimatiseerumisprobleemi lahendada. DR on Eestist 7 tundi maas, niiet ajavahe annab korralikult tunda. Pärast koosoleku lõppu ühinevad ka James, Caro ja Andres meiega ja magame üheskoos mõnusasti õhtuni välja.
Õhtul üles ärgates käime Sandrose juures söömas ning ostame mõned joogid, kuna baaris ja diskoteegis olla asjad tunduvalt kallimad. Jalutame läbi vihmase Cabarete tagasi hotelli ja veedame seal pisut lõbusalt aega. Mängime Bitches-bitches’it, teeme Jamesile patsid pähe, ja katsume Carolina’t pissina’ viia. (Piscina on hispaania keeles bassein.)
Nii umbes kell 1 öösel oleme lõpuks valmis diskosse minema. Diskod asuvad rannas ja püüavad üksteist muusika kõvadusega üle trumbata. Läheme esimesse kohta, kus on nii ca 50 inimest ja mängitakse ladina muusikat – merenget ja salsat. Caro tantsitab meid kõiki järgemööda. Uurin Andreselt järgi kuidas tantsule kutsutakse: “Quieres bailar?” ja testin seda Caro peal. Töötab. ;-) Arvestan kokku, et selleks hetkeks olen juba õppinud ca 100 sõna või väljendit.
Vahepeal astub mulle astub ligi üks sale süsimust iludus ja meelitab puusi salsataktis hööritamisega tantsima. No mis siis ikka, katsun oma puuhobuse merengega temaga sammu pidada. Tuleb välja, et ta on pärit naaberriigist Haitilt. Räägib korralikku inglise keelt aga kui tema küsimusele vastan, et olen riigist nimega Estonia, tuleb kohe vastuseks: “España? Tu hables español?”. Lähen lihtsama vastupanu teed ja ütlen et olen Põhja Euroopast. Jätan haiti tüdrukuga nägemiseni (tal on oma kavaler kaasas) ning läheme edasi järgmisse klubisse. Seal mängitakse rohkem lääne muusikat ja sinna jääme kuni kojuminemiseni, ehk kella viieni pidutsema.
Fotosüüdistused Cabarete möllust on leitavad siin.
