Kusagil Atlandi kohal, neljapäev 21.august 2003
Väljalennule eelneval öösel olen Neeme
ja Riinu juures (see on juba traditsiooniks kujunenud :-). Lennujaama tulevad mind ära saatma Maris ja Andri (tublid olete!).Check in tädi naeratab mulle oma ametlikku-virilat naeratust ja ütleb, et mul on liigraske pagas (kohver oli 21 kilo). Mu käsipagasit nähes läheb kulm päris kortsu – 2 seljakotti kogumassiga 12 kilo. Ei lähe läbi. Ma hakkan juba mõttes kohvrite sisust vähemolulisi asju välja viskama, aga mu üllatuseks soovitab tädi hoopis ühe seljakottidest lisaks checkinnida. Minugipoolest, ongi vähem tarimist! ;-)
Mu vana sõber tolliinspektor (see sama vunts, kes Malaisiast naastes mu kohvrit 45 minutit puistas) tõmbab (ilmselt tuttavat nägu nähes) mind turvaväravas kohe rajalt maha ja sorteerib mu käsipagasit. Peale selle läheb lend viperusteta.
Sama võib öelda ka Hamburgis veedetud päeva kohta – hulgun linnas veidi ringi, vahetan raha ja käin oma lennupiletil järgi. Lennufirma juhtub olema Hamburgi ülikooli peahoone kõrval, niiet loomulikult astun sisse ja otsisin üles AIESECi kontori. Sealt leidsin 3 AIESECarit, kellega käime kohalikus üliõpilaste sööklas söömas. Pärast jalutan läbi pargi oma ööbimiskohta ja vedelen seal. 
AIESECarid kutsuvad ka õhtul ühisele sushisöömisele, aga väsimust ja kõhna rahakotti arvestades pean paremaks kutse viisakalt ära ütelda ning Jugendherberge’s puhata. Järgmisel hommikul tuleb mul S-Bahni piletiautomaadi juures võtta vastu raskeid otsuseid – kas kulutada raha pileti peale ja riskida sellega, et ei jätku lennujaamas pagasihoiust kättesaamiseks või sõita jänest ja riskida trahviga kui vahele jään. Võtan siiki pileti ja õigesti teen, sest piletikontroll astub 15 minutit hiljem kupeesse. Õnneks on pagasihoid arvatust suts odavam, niiet kõik saab korda. Siis checkin, lennukisse ja edasi Pariisi. Pariisi jõudmisel mingit passikontrolli pole, jaluta rahulikult sisse ja asi vask. Nagu siseriiklik lend.
Niisiis taas lennukisse ja Santo Domingo poole. Lend on pooltühi, istun akna all ja minu kõrvalistmed on tühjad, niiet saan endale korraliku aseme magamiseks teha. Aknast pole niikuinii midagi vaadata – paljas Atlandi ookean. Teen paar desktopi taustapilti pilvedest.
Pilte reisist ja esimesest õhtust Santo Domingos vaata siit.
